Esmakordselt tegin aroomteraapiaga tutvust 32 aastat tagasi. Sel ajal liikus Eestis küllaltki vähe eeterlikke õlisid. Õlid olid suhteliselt kallid ning kvaliteedi suhtes varieeruvad. Samas oli võimalik siiski saada aroomterapeudi tööks vajalikke kõrge kvaliteeediga õlisid. Kvaliteetsete õlidega töötades oli võimalik õppida õlisid tundma põhjalikumalt ning hindama nende indikatsioone ning kontraindikatsioone. Mis veel oluline, oli võimalik tundma õppida kvaliteetse eeterliku õli aroomi, nii nagu ta looduse poolt meile on antud. Kuid ainult aroomi tundmine ei ole aroomterapeudi jaoks piisav kvaliteedi hindamise allikas.
Eeterliku õli kvaliteedi määrab keemiline sertifikaat
Sel ajal oli võimalik saada õlide kohta laboratoorseid sertifikaate, kus oli kirjas õli täpne keemiline koostis. Õli keemilise koostise teadmine on ülioluline eeldus, sest kogu kaasaegne aroomteraapia põhineb keemial. Sertifikaadi väljaandjaks oli kas siis tootva maa või pakendava maa keemialabor (tavaliselt mõne ülikooli keemialabor, kus olid vastavad seadmed, et uurida eeterlike õlide keemilist koostist). Tänu nendele sertifikaatidele oli suhteliselt täpselt teada ka õli kasutusala ning võimalikud kontraindikatsioonid. See kõik andis võimaluse õppida tundma tõeliselt korralikke, terapeutiliselt kasutatavaid õlisid.
Mis siis tänaseks päevaks muutunud on? Kõigepealt see, et aroomteraapia on küllaltki populaarne kodukasutajate hulgas, mis aga toob kaasa selle, et eeterlikke õlisid on vaja massiliselt toota. Aga kuidas seda teha? Näiteks laialt kasutatav Tea tree (Melaleuca alternifolia) õli ei ole võimalik piisavalt toota, sest õli tootmiseks vajalikku põõsast ei kasva kogu maailmas piisavalt. Aroomteraapia maailmas on ammu teada fakt, et Tea tree õli toodetakse maailmas märkimisväärselt rohkem, kui on olemas taimi, millest seda toota.
Eeterlike õlide jätkamine
See tähendab, et on vaja välja mõelda, kuidas saada rohkem õli. Selleks on välja töötatud mitmeid võimalusi. Üks lihtsamaid on eeterlike õlide võltsimine, mida aroomteraapia keeles nimetatakse jätkamiseks. Ehk siis ametlikult ei öelda, et õli on võltsitud, vaid see on jätkatud. Jätkamismeetodeid on mitmeid, näiteks lahjendatakse õlisid teiste odavamate õlidega. Õlidesse lisatakse kas looduslikku või sünteetilist päritolu võõraid komponente, mis annavad õlile iseloomuliku lõhna, kuid kindlasti mitte samu terapeutilisi omadusi. Kuidas täpsemalt jätkamine toimub on juba järgmise artikli teema, kuid küsimus on hoopiski selles, et kuidas teeb praegu aroomterapeut kindlaks õli kvaliteedi?
Ainult ninast selleks ei piisa. Õlide jätkamine on nii meisterlik, et ilma keemilise sertifikaadita on seda mõnikord peaaegu võimatu tuvastada. Samas sertifikaati firmad enam ei väljasta. Eeterliku õli toime ilmneb alles kasutamisel. See tähendab, et teatud omadused, mis sellel õlil peaksid olema, ei avaldu ning võivad avalduda hoopis soovimatud kõrvaltoimed, mida konkreetne õli mitte kunagi põhjustada ei tohiks. Võimalik on ka see, et kõrvaltoimed ilmnevad alles aja jooksul ning siis ei osata neid seostada ebakvaliteetse eeterliku õliga.
Tänane eeterlike õlide turg rõhub kasumi maksimeerimisele
Õlide kvaliteeti mõjutab ka kasvatusmeetod, destilleerimine ning sealt edasi juba ka õli eraldamine ning hoiustamine. Eeterliku õli eraldamiseks hüdrolaadist on hakatud kasutama keemilisi vahendeid. Varem seda ei tehtud, sest õli kättesaamiseks ei ole see tegelikult üldse vajalik. Täna tehakse seda selleks, et võimalikult maksimaalselt saada kätte õli ja sellega koos maksimeerida kasumit.
Üks kõige enam kasutatavaid kemikaale on heksaan, mis lisatakse destillatsiooni jääki. Kuigi heksaan aja jooksul aurustub, siis energeetiline jälg sellest ainest jääb igal juhul eeterlikku õlisse. Lisaks sellele on külmpressitud õlid, just tsitruseliste koorest pressitud õlid, muutunud õlideks, mida saab osta vaid destilleeritud kujul. Muutunud on valmistamise meetod, sellega koos ka täielikult õli iseloom ja omadused. Mitmed komponendid, eriti just monoterpeenid, on muutunud ning selliselt saadud õli kasutamine on aroomteraapias massaažiks keelatud. Sellist õli võib panna vaid puhastusvaheditesse (näiteks nõudepesuvahendisse), mitte nahale kanda.
Probleem on ka see, et suure tõenäosusega tänane aroomterapeut ei olegi kunagi saanud võimalust tunda, millise aroomiga ning milliste omadustega on autentne eeterlik õli, sest kogemust omatakse ainult jätkatud õlidega. Isiklikust kogemusest võin öelda, et umbes 15 aastat tagasi hakkasin märkama õlide aroomi suurt muutumist ning otsima vastuseid selle põhjuste kohta. Selle uurimistöö tulemuseks oli arusaam, et kvaliteetsed aroomteraapia vahendid muutuvad üha kättesaamatumaks.
Ülle Liivamägi, aroomterapeut
Oktoober 24