Homöopaatias kasutatavad raviained on enamasti looduses esinevad ained, millest lahjendamise ja potentseerimise tulemusena on välja toodud raviv jõud.
Füüsiline ravimtaim vs homöopaatiline raviaine
Saksa kummelist (lad k Matricaria chamomilla, Chamomilla recutita, Matricaria recutita) tehakse teadaolevalt taimetõmmiseid (ehk teed), mähiseid, salve jmt. Sagedasemad kasutusvaldkonnad on põletikud ja kõhuvalud. Taimetõmmise ehk tee või ka mähiste tarvitamisel ei ole tulnud välja, et terve inimene hakkaks lühiajalise kasutamise järel tundma talumatut valu mõnes kehaosas, mida teatud määral leevendab kiikumine/kiigutamine, et ta muutuks ülimalt ärritunuks, samas aga mingil tasandil nõrgamõistuslikuks ja uimaseks. Need on aga sümptomid, mille sama taim too välja, kui temast on valmistatud homöopaatiline raviaine.
Kui üliväikesest kogusest sellest samast kummelist on korrektse lahjendamise ja potentseerimise tulemusena saadud homöopaatias kasutatav raviaine Chamomilla, piisab, kui võtta üks tera nö madalat potentsi C12 iga päev ja juba lähematel päevadel juhtub terve inimesega midagi ülalnimetatust (talumatu valu, ärrituvus, kiikumine/kiigutamine jmt) ülimalt tõenäoliselt. Kui selle nö madala potentsi võtmist igapäevaselt jätkata, on vaja raviaine katsetus ühel hetkel lõpetada, sest inimese seisund võib muutuda väljakannatamatuks. Missuguseks täpselt seisund muutub, on kirjas homöopaatia Materia Medicates ehk raviainete kirjeldustes. Kui kasutada kõrgemaid potentse (C30, C200, C1000 jmt), siis sümptomite spekter laieneb oluliselt just psüühika osas, pikeneb aga ka aeg, millal kannatust tekitavad haigussümptomid taanduvad peale raviaine võtmise lõpetamist. Sellist tegemist nimetatakse raviaine katsetuseks.
Raviained, mis suudavad haige inimese terveks teha, teevad terve inimese haigeks
Erinevalt allopaatilisest meditsiinist tehakse homöopaatiliste raviainete katsetused alati tervetel inimestel. Teadmine raviainest ongi saadud sellest, et tervel inimesel on ilmnenud raviaine regulaarse tarvitamise järel vastavad sümptomid. Informatsioon raviainete kohta ei ole pikapeale juhuslikult kogunenud teadmine.
Samuti on teada, et iga potents on suuteline haiget inimest terveks tegema ainult siis, kui ta suudab teha terve inimese haigeks. See on homöopaatias tuntud loodusseadus.
Meenutan teile ka Samuel Hahnemanni sõnu raviainete kohta tema Organoni VI väljaande §s 34:
„ … dass die krankhaften Schädlichkeiten nur eine untergeordnete und bedingte, oft sehr bedingte, die Arzneikräfte aber eine absolute, unbedingte, jene weit überwiegende Macht besitzen, das menschliche Befinden krankhaft umzustimmen.“
Lihtsustatult ümber öeldes: loomulikel haigustekitajatel on jõudu inimese tervislikku seisundit haigeks häälestada vaid teisejärguliselt ja teatud tingimustel, raviainetel on seda jõudu aga alati, ilma tingimusteta.
Kogemus kõrgete potentside valekasutusega
Minu juurde sattus paar aastat tagasi laps, kelle haiguse raviks oli talle keegi määranud Chamomilla 1M korduvalt annustades. See laps, algselt täiesti normaalse arengukäiguga, oli kolmandaks eluaastaks jõudnud seisundisse, kus ema ei julgenud teda enam kodust välja viia, sest laps käitus agressiivselt ja oli samas nagu … vaimuvaene.
Homöopaatias on potentsi 1M puhul tegemist väga kõrge potentsiga. Raviained kõrgetes potentsides hakkavad koheselt mõjutama kogu inimest, kaasates ka tema psüühilise osa ning seda pikas perspektiivis.
Olgu öeldud, et põhihaigus, mida raviti, siiski ei kadunud. Ema pöörduski minu poole selle esimese haigusega, mis ei olnud kadunud. Sellest, et laps on muudetud vaimu- ehk psüühikahäirega inimeseks, sain aru mina homöopaadina. Aga ka ema ise oli loonud juba seose, et selle lapse seisund oli peale eelnevat homöopaatilist ravi muutunud hullemaks ja iga kord peale raviaine võtmist muutus lapse seisund hullemaks just käitumise osas.
Ma tean, et selliseid hullemaksminekuid nimetatakse tänapäeval tervenemise protsessiks, tervenemise kriisiks ja milleks kõigeks veel. Mina nimetan neid asju valeraviks. Antud juhul oli laps raskes psüühilises seisus olnud juba vähemalt pool aastat oma kallist elust.
Kelle jaoks on inimese sellisesse seisu viimine ja sellises seisus hoidmine aktsepteeritav? Hahnemann on korduvalt öelnud, et ravi kõrgeim eesmärk on haiguse kõrvaldamine kõige lühemal, usaldusväärseimal ja kõige vähem kahjustaval viisil. Ravi tulemusel ei tohi inimese seisund muutuda hullemaks. Võib juhtuda, et terapeut ignoreerib seda seadust. Lisanduvaid kannatusi vabandab ta sellega, et tänapäeva inimesed on nii mürgitatud ravimitest, toidust, keskkkonnamõjudest, suguvõsaprobleemidest, ja millest kõigest veel. Tuletan meelde, et Hahnemanni ajal ei olnud inimese seisund nii erinev sellest, mis meie arvame – olid sõjad, olid suguvõsa- ja pereprobleemid, keskkond oli saastatud (hügieeniprobleemid) ja allopaatilise meditsiini ravimid olid samuti väga mürgised (näit elavhõbedavannid, arseen).
Kui terapeut ei märka või ignoreerib seoseid, on lapsevanema ülesanne seoseid märgata ja sellele reageerida.
Mis teie arvate, millal taanduvad selle lapse sümptomid? Millal lõpeb selle lapse kannatus, mille tekitas kõrges potentsis ja valesti annustatud raviaine? Millal see laps saab tagasi seisundisse, milles ta oli enne „tervendavaid“ kõrgeid potentse?
Selleks, et vastata, peab kõigepealt teadma, mida tähendab potents 1M? Sest mida kõrgem potents, seda pikaajalisem on raviaine mõju.
Mida tähendab raviaine potents 1M?
Kas 1M tähendab tuhandekordset potentseerimise või hoopis tuhandekordset lahjendussuhet? Ja mida see araabia number tähe ees näitab? Kas potentseerimiste arvu või hoopis – mitme tuhandega on tegemist? Kuidas tõlgendada numbrit 2M, kas kaks korda potentseerimist või 2000 araabia arvusüsteemis? Ja missugusel põhjusel kirjutatakse kokku rooma ja araabia arvusüsteem? Missugune tänapäevane kultuuriruum kirjutab kokku kaks põhimõtteliselt erinevat arvusüsteemi?
Olgu veel küsitud, mida tähendab LM? Kas tõesti 50 000, nagu väidetakse? Või hoopis 950 araabia arvusüsteemis (L=50, M=1000)? On see nüüd potentsi näitamine või lahjendussuhe 1:950le? Mida tähendab 6LM? Mida tähendab LM6? Missuguse mõjuajaga peab igal erineval juhul arvestama?
Need on elementaarsed küsimused, millele peavad olema olemas vastused, kui julged hakata ravima inimest.
Niipalju ütlen, et Samuel Hahnemann ei kasutanud rooma numbrisüsteemi. Tema kasutas araabia numbreid 1, 2, 3, … 30 ja otseselt ladina keelest tulnud lühendeid: C – centum (lad k) – 100, ja Q – quinquagiesmille (lad k) – 50 000.
D – on ladina keeles decem – 10, kuid rooma arvusüsteemist araabia arvusüsteemi tooduna tähendab ta 500. Hahnemann selliselt valmistatud raviaineid ei kasutanud.
Ilmselgelt on homöopaatiasse seoses raviainete valmistusviisiga tekkinud vigu ja valearusaamisi. Ülaltoodud küsimused on vaid väike osa neist. Seetõttu on iga homöopaadi ülesanne teada detailideni, millega tema konkreetselt ravib.
Mis saab lapsest edasi?
1M puhul näitab rahvusvaheline kogemus, et mõju võib kesta kuni neli aastat. Selle aja jooksul ei ole võimalik homöopaatiliste raviainetega inimest ravida. Mida see tähendab ühe lapse ja inimese arengule, kogu elule?
Mida tunneb teie arvates praegu selle lapse ema, kes jookseb ühe ravitseja juurest teise juurde? Mina homöopaadina saan kahjuks seda last ravida võib-olla alles sel juhul, kui viimasest homöopaatilise raviaine tarvitamisest on möödunud vähemalt neli aastat. Seega tuleb neil neli aastat raviks kasutada muid vahendeid. Sellised on homöopaatia seadused kõrgete potentside puhul. Need ei ole inimeste poolt välja mõeldud seadused ja minul ei ole võimalik ka parima tahtmise juures neid muuta.
Tuntud diatoodid piparmünt ja kamper on selle lapse situatsioonis täiesti kasutud, sest kõrgetele potentsidele diatoodid ei toimi.
Kõik, mis suudab terveks teha, suudab alati, ilma eranditeta, ka haigeks teha.
Ülle Liivamägi
Ootame Sind Homöopaatiat õppima
Uus grupp alustab septembris 2025. Registreerumine on alanud.
Kasutatud allikad:
- Hahnemann, S. (1983). Organong der Heilkunst – 6. Auflage. Kandern: Narayana.
- Kaasik, Ü. (2002). Matemaatikaleksikon. Tartu