Iga aine, millega oleme mingilgi viisil kontaktis, olgu see siis toit, jook, ravim, toidulisand, mõni loodustoode, tekitab meie kehas teatud mõju. Üldjuhul me seda mõju koheselt väga tugevalt ei tunne, (välja arvatud klaas veini, pits viina või amps jalapenot) ei oska tähele panna, mis meis kasvõi lühiajaliselt tekib. Samas on kõigil ainetel mõju olemas ning homöopaatilise ravi kontekstis on homöopaadil oluline teada, mida kõike inimene, kes abi vajab, tarvitab. Kuna homöopaatias kehtib reegel “üks aine korraga”, siis teised tugevalt mõjuvad ained võivad ravi segada. Või nagu homöopaadid ütlevad, et võivad pilti segada. Homöopaatia ei sobi kindlasti kooskasutamiseks iga toidulisandi või loodustootega.
Homöopaatiaga kursis olijatel on konkreetse aine mõju teadasaamiseks oluline abivahend – Materia medica, kus on kirjas raviainekatsetuste käigus saadud sümptomid. Seda muidugi eeldusel, et huvipakkuva aine kohta on raviainekatsetus tehtud. Materia medica ainepildid on olemas kõigil homöopaatias kasutatavatel raviainetel, ka kohvil – see ongi info, mille abil me inimesele tema vaevuses aine määrame. Ja homöopaadi jaoks on üheks reegliks see, et inimesele tohib soovitada ainult neid aineid, mille mõju ning toimet ta tunneb.
Mida need raviainekatsetuse kirjeldused tähendavad, kuidas need on saadud?
Homöopaatiline Materia medica on saadud raviainete katsetuste kaudu tervetel inimestel. See tähendab, et tervele inimesele on antud raviainet, teda on hoolikalt jälgitud, küsitletud kindlalt etteantud juhiste ja reeglite järgi ning ilmnenud sümptomid on pandud kirja ning neid on korduvalt kontrollitud. Need sümptomid, mis katsetustes tekivad, puudutavad nii inimese füüsist, erinevaid tundmusi, kuid ka meeleolu ja emotsioonide muutusi. Materia medica põhjal on näha, et kõik ained, mida me endale sisse võtame või ka peale määrime, mõjutavad meid alati nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt. Reeglina kõikidel ainetel, millel on meile kasulik või raviv toime, on olemas ka vastandlik pool – negatiivne mõju, mida me ei soovi.
Oluline on tunda aineid, mida tarvitame
Eestis müügilolevate ravimite müümiseks on seadusest tulenev kohustus, et nende kohta peab olemas olema dokumenteeritud info. Kui võtta toidulisandid, loodustooted, erinevad kemikaalid, mida inimesed aktiivselt tarvitavad, siis nende mõju kohta puudub peaaegu igasugune usaldusväärne informatsioon. Homöopaatiline raviainekatsetus on ainus, mille abil meil on võimalik nii näha kui ka tundma õppida erinevate ainete toimet sügavuti. Homöopaat teab seda ning vajadusel, kui mõni juhtum seda nõuab, siis selleks, et saada teada – kuidas konkreetne aine inimest on mõjutanud ja millise mõju jätnud, on võimalik igast toidulisandist, loodustootest vastav homöopaatiline preparaat valmistada ning vajalik katsetus läbi viia. Nendele teadmistele ja kogemustele tuginedes võib täiesti kindlalt väita, et ükski homöopaat ei tohi inimesele soovitada populaarseid kolme- või neljatähelisi ega teisi kemikaale. Eriti suur viga on soovitada neid aineid samal ajal koos homöopaatilise raviga.
Aga kuidas siis ikkagi on kohviga?
Kohvist võime Materia medica`st lugeda lausa mitmeid raviainepilte. Põhjalikke katsetusi on tehtud nii toorest kui ka röstitud kohvioast, samuti on olemas raviainepilt kofeiinist. Sooviksin aga mõtiskleda selle üle, et kas Hahnemanni-aegne kohvi ikka oli selline nagu me oleme harjunud jooma kaasajal. Kas valmistamistehnika mitte ei erinenud suuresti sellest, mida me tänapäeval kohvi all silmas peame? Eriti kui tarvitame kohvi koos piima ja suhkruga. Sellele tuginedes võib homöopaadi seisukohalt anda kinnituse, et kaasaegset kohvi võib homöopaatilise ravi ajal juua, eriti kui inimene on seni harjunud kohvi igapäevaselt jooma.
Mõnusat kohvi nautimist!
Kaisa Nurmsalu
Ootame Sind Homöopaatiat õppima
Uus grupp alustab septembris 2023. Registreerumine on alanud.