Oleme harjunud, et terapeudid hakkavad alati korrigeerima inimese elutavasid. Isegi näoraamatu gruppides, kui keegi oma hädaga pöördub, siis alati esimene asi on: maha suhkur, valge jahu, piimatooted jne. Igal aastal küsib keegi homöopaatia esmakursuslastest, et kuidas siis ikkagi toitumise ja elustiili soovitustega on. Vastuseks saab ta: “Mitte mingisuguseid omapoolseid nõudmisi toitumise osas homöopaat teha ei tohi, välja arvatud juhul, kui tegemist on vaevust ülalhoidvate teguritega”.
Mis on vaevust ülalhoidvad tegurid?
Vaevust ülalhoidvad tegurid – see on mõiste homöopaatiast. Need on situatsioonid, toimingud elus, mille suhtes konkreetne inimene on tundlik ja mis muudavad inimese enesetunde halvemaks ja tekitavad talle vaevusi.
Kui võtta eelpool mainitud “suhkur, jahu, piimatooted”, siis nende puhul on enamikel juhtudel pigem tegemist hetkel levinud moe või trendiga. Praegu on populaarne mõelda, et need toidud on halvad ja kõigile ühe puuga antakse soovitus neid toite vältida. Miks ma väidan, et tegu on trendiga? Kel vähegi pikem elukogemus ehk mäletab, et igal ajal on olnud oma trendid toidusoovituste osas ja need on ajas pidevalt muutuvad.
Vaevust ülalhoidvad tegurid on igaühel individuaalsed
Kui aga võtta “vaevust ülalhoidvad tegurid”, siis need on alati individuaalsed ja võivad esmapilgul tunduda üllatavad.
Näiteks liigne rõõm või liigne kurbus; liigne magamine või liiga vähene magamine; liigne õlu või liiga vähene õlu; liigne töö või liiga vähe tööd jne. Neid võib lõpmatult üles lugeda. Juhul, kui vaevus on põhjustatud mõnest ülalloetletust, siis seda nimetatakse vaevust ülalhoidvaks teguriks ning sellistel puhkudel ei tohi inimesele tema vaevuses homöopaatiat määrata. Selle asemel tuleb likvideerida vaevust ülalhoidvad tegurid ning vaevus kaob seejärel iseenesest ilma igasuguse ravita. See on üks homöopaatia reeglitest (Organon §3).
Kui meil on tegemist õige, loomuliku haigusega, siis mitte üks dieedisoovitus ega toimigu lisamine või ärajätmine ei anna tervendavat toimet. Inimene on haige ja jääb haigeks. See on koht homöopaatia kasutamiseks. Kui inimene on tõeliselt haige ja me hakkame temalt nõudma toitumise muudatusi, kaotame selliselt täpse jälgimisvõimaluse ning arusaamise kas aine toimib või mitte.
Kohvi näide
Inimene on harjunud igapäevaselt hommikuti jooma kohvi ja ka päeval paar tassi. Nüüd homöopaat ähvardab, et juhul kui ta kohvijoomist ei lõpeta, siis ravi ei toimi. Mis aga juhtub tegelikult, kui inimene lõpetab kohvi joomise kohustuslikus korras? Tekivad võõrutussümptomid. Elujõud reageerib sellele, et harjumuspärast tegevust ei tehta ning hakkab häirekella lööma:“Tühja sest haigusest, ilma kohvita on elu päris metsas”. Tekib väsimus, tülpimus, halb meeleolu või kõht läheb kinni. Mõni inimene on enesele teadmata kasutanud kohvi joomist selleks, et seedimine töötaks korrapäraselt jne.
Nüüd on tegemist hoopis teise seisundiga, kui see, millele homöopaat on aine määranud. Nüüd on homöopaadil võimatu aru saada, mis homöopaatilise raviga toimub ja kokkuvõttes jääb tegelik haigusseisund lahenduseta.
Õige ravi korral muutub inimese toitumine ilma sunnita, kui seda talle on vaja.
Juhul, kui me määrame homöopaatilise aine ja ei sekku inimese toidu valikusse, saame õige tagasiside kas ja kuidas homöopaatiline raviaine töötab. Ja juhul, kui inimene tõesti ei vaja nii palju kohvi, siis iseenesest ilma sunnita,vähendab ta kohvi joomist või loobub sellest üldse. Sama kehtib ka näiteks magusa, tubaka, alkoholi ja kõige muu suhtes.
Ülle Liivamägi
Ootame Sind Homöopaatiat õppima
Uus grupp alustab septembris 2023. Registreerumine on alanud.