Küll on selle üle vaieldud, et kas meest on vaja sünnituse juurde või mitte. Isegi mehe tervisele pidi sünnituse nägemine halvasti mõjuma. Nimelt võivat mees muutuda sünnitust vaadates impotentseks, või siis mehe suhtumine naisesse muutub halvustavaks, kui ta näeb, kuidas tema naine sünnitab. Igasuguseid huvitavaid kuulujutte on kostnud. Ütlen välja enda seisukoha – minu arvates on mehele väga kasulik, kui ta viibib sünnituse juures, kui ta võtab kogu protsessist osa ning näeb oma lapse sündi, kuidas tema seemnest on naise sees võrsunud selline täiuslik olend.
Aga juhul kui tõesti mees tunneb, et ta ei soovi protsessi juures viibida, siis ei tohi teda ka mitte mingil juhul selleks sundida, sest nii nagu eelpool kirjutasin, tegemist on võitlusega elu ja surma peale ning segavatel faktoritel palun eemale hoida. Naisele ei meeldi kui teda sünnituse ajal segatakse. See on äärmiselt intiimne, äärmiselt sügav toiming ning seepärast mehed, ärge tükkige kaasa sünnitusele, kui te kardate või olete ükskõiksed. Samas pidage meeles, et laps sünnib ema tahtest ja isa jõuga. Ainult isa on see kes suudab sündivale lapsele anda seda jõudu, et ilmavalgust näha. Kui teis on aga natukenegi hoolivust ja soovi oma naist ning sündivat last aidata, siis oleks hea sellest ka aktiivselt osa võtta.
Naiste maailm ja naiste elu on palju keerulisem kui seda on meestel. Põhjus on jällegi puhtalt füsioloogias. Nimelt naist juhivad hormoonid ja need hormoonid on üles ehitatud sisemisele rütmile, kellale, ning tihti ei saa naine ise ka aru, mis temaga toimub. Seepärast võib naine ka sünnitusel täielikult muutuda. Õigel rikkumata sünnistusel tuleb välja naise sisemine jõud ning võib olla on just see see, mida mehed kardavad. Ma ei tea. Samas iga laps käivitab naises sünnituse ajal erineva käitumismustri. Naine ei pruugi ka ise ennast ära tunda. Loomulikult selline asi võib jätkuda hiljem ka sünnitusjärgsel ajal. Ja ometi võib mees naist väga palju aidata, et naine saaks jälle oma jalad korralikult maha ning suudaks kainelt mõtelda. Juhul kui mees soovib oma naist natukenegi aidata ning olla temale toeks, peaks ta kindlasti osa võtma kõigist sünnituseks ettevalmistamise tundidest. Ja seda isegi siis kui ta lõpuks teeb otsuse, et ta siiski sünnituse juurde ei tule. Uskuge mind, mehed, teil on hiljem, kui tekivad sünnitusjärgsed naiste tujude muutused, oma naist palju kergem mõista ning oma arukuse ja kindlameelse armastusega suudate naist säästa ka sünnitusjärgsest masendusest või isegi psühhoosist.
Mees peaks kindlasti kaasa tegema ka sünnituseks ettevalmistavad harjutused, sest läbi oma lihaste hakkate te füüsiliselt nägema oma partneri kehas olevaid lihaspingeid. Ja kui te seda juba näete, siis oskate ka neid lõdvestada, et naine saaks sünnitusprotsessiga jätkata, sest kui lõdvestust ei toimu ja säilib üksikute lihasgruppide pinge, siis ka see pikendab ning raskendab sünnituse kulgu. Mees teeb tunnis harjutused kaasa, võtab aktiivselt tunnist osa, esitab küsimusi jne, mitte ei lama patjade najal või siis ei mängi mobiiltelefonis mänge. Ka selliseid mehi olen näinud. Need mehed on küll parem koju jätta, sest juba tunnis viibimine näitab, kas ta on huvitatud oma naise ja lapse abistamisest või mitte. Pole mitte mingit kasu mehest sünnituse juures kui ta on hirmunud ning kardab, et ei käitu äkki piisavalt mehelikult. Teine võimalus on, et ta lihtsalt magab nurgas. Kolmas segav võimalus, et ta hakkab oma vale käitumisega häirima sünnitajat ning sellega pidurdama sünnitusprotsessi.
Kui mees on sünnituseks ette valmistatud ning teab, kuidas aidata oma naist ning sündivat last, siis sünnitusprotsess kergeneb ning väheneb vajadus meditsiinilistele vahelesegamistele. See kõik aga on võimalik vaid siis kui ta on sünnituseks ettevalmistuse tundidest aktiivselt ise osa võtnud. Abistaja roll sünnitusel on palju raskem kui olla ise sünnitaja. Aga samas võib abistaja palju aidata ning kogu protsessi kergendada või vastupidi tekitada oma vale käitumisega ning teadmatusega lisakannatusi.
Veel üks tähtis asi, miks peaks olema mees sünnituse juures on see, et mingitel hetkedel on vaja tõlki meditsiinilise personali ja naise vahele. Selle tõlgi rolli võtab endale kanda mees. Aga jällegi ta peab piisavalt palju teadma, et teha õigeid otsuseid. Ma tean, et ega mehed eriti otsuseid teha ei armasta, aga sünnitus on see koht, kus tuleb oma naise ja lapse eest seista ning mõnikord ka ebapopulaarseid otsuseid (meedikute silmis) vastu võtta. Või näiteks tõrjuda mõnda liiga agarat sanitari oma naisest eemale. Ma ei hakka siin tooma mingeid selliseid väiteid, et lapsed, keda isa on kohe peale sündi sülle võtnud, et nendel on isaga suurem kontakt. Meil puudub võimalus seda kontrollida, ning seepärast minu arvates see pole päris korrektne väide. Ma vaatan asja siiski sünnitajana täiesti egoistlikust seisukohast, et naisel on vaja selles võõras keskonnas, kuhu ta tuleb tegema nii tähtsat toimingut, talle on vaja oma inimest kõrvale, kelle najale toetuda ja keda usaldada. Aga veelkord, selleks, et minna sünnitusega kaasa ning oma naist tõeliselt toetada, siis selleks on vaja hulgaliselt teadmisi.
Ülle Liivamägi 30. oktoobril 2012. aastal
Ootame Sind Aktiivsünnituseks ettevalmistusele
Valmistame peresid aktiivsünnituseks ette individuaalsel nõustamisel!