Inimesed on täidega koos elanud aastatuhandeid. Nii pikalt kui on teada, ei ole see kooselu kunagi päris sõbralik olnud, inimesed on ikka üritanud täidest lahti saada. Eesti vanarahvas on isegi pöidla nimetatud täitapjaks, mis annab meile märku selle probleemi ulatusest. Vanarahvas teadis ka, et on olemas muretäid.
Akadeemiline meditsiin on täisid pidanud mustuse ning puuduliku hügieeniga kaasuvaks nähtuseks. Kui mustuseprobleemi inimesel ei ole, siis jällegi liigse puhtuse haiguseks. Kuid ilmselt on tõsi see, et kumbki arvamus ei ole päris õige ja täide leviku tegelik põhjus on arstidele teadmata. On veel ka märgatud, et täid levivad pigem suuremate inimhulkade juures ja lastekollektiivides ning et lapsed saavad täid sageli peale vaheaega uuesti kooli, lasteaeda minnes. Kuid tegelikult võib iga inimene saada täid kustiganes ja millaliganes ning samas mõni inimene jääb täidest puutumata ka siis, kui ümberringi kõik pead täidest kubisevad.
Täidest lahtisaamise osas ei ole olnud väga häid ja alati toimivaid vahendeid. Seetõttu aeti vanasti pea lihtsalt kiilaks, kuid juuste kasvamisega koos tuli tagasi ka probleem täidega. Täid levivad otsese kontaktina nakatunud inimeselt või läbi juustega kontaktis olnud esemete ning ühed vereimejad on nad igal juhul.
Inimesel parasiteerivad erinevat tüüpi täid, eristada saab peatäid, kubemetäid ja riidetäid. Nimetatakse seda täitõbi ehk pedikuloos ehk täitamine. Peatäitõve tekitajaks on peatäi ehk Pediculus humanus capitis. Peatäi on verd imev parasiit, kes elutseb inimese juustega kaetud alal. Lemmikpiirkonnaks on täil kõrvatagused ja juuksepiir kaelal. Meditsiiniallikate andmetel on täid värvuselt hallikad ja mõõtmetelt 3-4mm pikkused, kuid praktiline kogemus on näidanud, et peatäisid liigub väga erinevas värvitoonis ja suuruses. Neil on tugevad haaramisjalad ning nad kinnitavad oma munad ehk tingud kehanõre abil ükshaaval juustekarvadele. Suguküpse emase täi eluiga on kuni 30 päeva ning ühe ööga on üks emane täi võimeline juuksejuurele munema viis kuni kümme muna ehk tingu, kokku elu jooksul võib üks täi muneda 100 kuni 350 muna. Tingud on umbes 1mm pikkused ovaalsed ja kollakasvalged peatäi munad.
Täide juures on oluline teada nende elutsüklit, ellujäämiseks vajalikke tingimusi. Tavaliselt on peas vähem kui mõnikümmend täid, aga palju tingusid. Peale munemist areneb ting täiks kuu ajaga ning teeb seejuures läbi kolm moondeperioodi. Munast areneb 8-9 päevaga noor täi ehk nümf, kes näeb välja samasugune nagu täiskasvanud täi olles lihtsalt veidi väiksem. Noor täi areneb täiskasvanuks ja suguküpseks kuni 12 päevaga. Täidest vabanemiseks on ülioluline, et peast saaks eemaldatud kõik täid, nümfid ja ka tingud.
Nii noored täid kui ka täiskasvanud täid toituvad inimese verest, süües verd kuni viis korda päevas, korraga ca pool tundi. Noor täi hukkub, kui ei ole saanud verd ühe ööpäeva jooksul, täiskasvanud täi võib ilma toiduta olla ka kaks ööpäeva. Tingud aga võivad ilma toitumata ellu jääda isegi ühe kuu jooksul. Kuigi erinevad allikad annavad täidele ka eluks sobivad temperatuurid ja õhuniiskuse, siis praktikale tuginedes võib öelda, et täid jäävad ellu ka saunalaval ja väga külmaga õues.
Kas minul või mu lapsel on täid?
Täide olemasolust annab esimesena märku sügelemine juustega kaetud peanahal, eriti täide lemmikpiirkonnas kõrvade taga ja kuklal. Sügelemise põhjuseks on täihammustusest tingitud nahaärritus, nahalööve. Sõltuvalt probleemi ulatusest võib peanahk muutuda põletikuliseks kuni mädavillide ja kooriku tekkimiseni. Vaadates juuksejuuri ja peanahka võib lisaks nahaärritusele näha juukse küljes täisid ja tinge. Kuid kogemusi on olnud ka selliseid, et täid elavad rõõmsalt peas oma elu, ilma et inimesel pea sügeleks ning inimene ei oska täide olemasolu seetõttu kahtlustadagi. Lisaks ei pruugi kogemuseta silm ka hoolikal vaatamisel täide ja tingude olemasolu tuvastada. Seetõttu, kui on teada, et ümberkaudsetel inimestel on esinenud täisid, võiks profülaktiliselt ikkagi hakata täidega tegutsema (vt järgmises loos olevaid soovitusi).
Kaisa Nurmsalu
16. jaanuaril 2013. aastal
Kasutatud allikad:
- Meditsiinisõnastik. Medicina 2004
- Medisana täikammi tootetutvustus
- Nahahaigused. Sirje Kaur jt. Tartu Ülikooli Kirjastus.
- Pharmaca Estica 2007/2008. Pharmaca Estica 2007.
Ootame Sind Aude Sapere! kursusele
Uus grupp alustab augustist 2023. Registreerumine on alanud.